Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna. Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt, siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad järele ainult rootsud. Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis. Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad enamasti mai lõpul ja juunis. Teise põlvkonna kahjustus on enamasti juulis-augustis. Kolmanda põlvkonna kahjustus esineb augustis-septembris, mis on enamasti tühine. Kuni 3 põlvkonda aastas Tõrje:
Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse. Munast koorunud ebaröövik siseneb õide ja hävitab sigimiku, hiljem rändab viljadesse sööb ära alles pehme viljakivi, seejärel viljaliha. Vili, milles ebaröövik toitub on lutikalõhnaline. Täiskasvanud ebaröövik mulda talvituma. Kirsipuu nälkvaablane osa talvitub ebaröövikuna, osa nukkub juba sügisel mullas. Valmikud hakkavad suve alguses munema lehe alumisele küljele lehekoe sisse. Vastsed roodavad lehtede pealmist pinda, jättes alumise epidermise terveks. Mitmetoidulised kahjurid Mitteputukkahjurid. Hk: limused, s: tippsilmalised. Koda puudub, kraabivad taimedesse auke. Talvituvad varjatud kohtades, taimejäänuste ja prahi all. Munevad varjulisse kohta, kivide alla mullapragudesse. Hk: rõngussid. Keha koosneb rõngaslülidest. Jalad ja silmad puuduvad. Org. aine lagundajad, aga kahjustavd juuri. Hk: ümarloomad. Kahjustab taime maapealset osa
annaabi.ee 
