reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kellega sai koos mängitud. Peamiselt mängiti ikka nukkudega kodu, muidugi ka juuksurit, sest kõigil olid pikad juuksed. Eriti hästi on aga emale meelde jäänud üks õnnetus. Lille tänava lasteaias olid, rauast ronimispuud ja redelid. Ükskord üks poiss ütles, et talvel on need redelid magusad ja minu ema prooviski. Aga õnnetuseks jäi ta keelt pidi kinni, kui kaua seal rippuda sai ei mäletagi,aga aeg tundus hästi pikk. Ja kuidas lõpuks lahti sai ka ei tea, aga õnnetus on meeles siiani. 2.Haridustee. Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis, 1978. aastal. Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi
Oluline on luua tingimused, et õppida saaks mängides7. Lapse kasvukeskkonna lahutamatud osad, seejuures tohutult olulised, on mänguasjad, raamatud, kunsti-, käsitöö- ja spordivahendid. Mänguasjade omadustel ja mitmekesisusel on oluline mõju lapse edasisele arengule. Just mänguasjad mõjutavad lapse kognitiivset (pusled, legod, klotsid, sobitamise mänguasjad, erinevad vahendid loodusest), füüsilist (kiiged, ronimispuud, redelid, batuudid, pallid, peenmotoorikat arendavad mänguasjad jne), emotsionaalset (nukud, pehmed mänguasjad) ja sotsiaalset arengut (poemängud, juuksurimängud jne). Füüsilisel keskkonnal on lapsele nii otsene kui sümboolne mõju. Asjad võivad mõjuda otse (pallimänguks on vaja palliplatsi) või on nendel soodustav mõju (konkreetne tingimus, mis soodustab teatud asja rohkemat kasutamist). Mänguasjade vahendusel õpivad lapsed, kuidas kohaneda
annaabi.ee 
