Vere hapnikusisaldus liigiti erinev. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja lamellidest. Tihedus on 10 kuni 30-40 lamelli 1 mm kohta, pind 500-10 000 mm 2 kehakaalu (g) kohta. Vee liikumise suund läbi lõpuste on vastupidine vere liikumise omale. Lõpuse on efektiivsemad hingamisorganid kui kopsud, sest vees omastatakse kuni 60% hapnikku. Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad (gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas.
f. Peamiseks hingamisorganiks on lõpused. Lõpused koosnevad kaartest, liistakutsest ja g. lamellidest. Tihedus on 10 kuni 30-40 lamelli 1 mm kohta, pind 500-10 000 mm2 h. kehakaalu i. (g) kohta. Vee liikumise suund läbi lõpuste on vastupidine vere liikumise omale. Lõpuse on j. efektiivsemad hingamisorganid kui kopsud, sest vees omastatakse kuni 60% hapnikku. k. Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala l. saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug m. jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid n. hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad