eenduvana, mis tingis katuse lahendamise kelpkatusena. Ka katusekatteks sai pleki asemel eterniit ning kadusid mitmed räästaste ehisdetailid. Siseruumides säilis algne keskne ootesaal koos kauni kassettlaega, kuigi selle raudteepoolsesse otsa tehti keskmise akna asemel uks. Niisugusena säilis Kehra jaamahoone kuni 1990. aastateni, olles jätkuvalt kasutusel ootesaali ja piletimüügikohana. 1990. aasta, mil piletite müük siirdus väikestest jaamadest rongidesse, jäi hoone kasutuseta ning sattus Kehra linna, pärast omavalitsuste ühinemist aga Anija valla omandusse. 7 Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis - ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahingut, millest sai alguse eestlaste edu
Seekordne näljahäda oli veel hullem kui 1921-22 nälg, mis oli osaliselt põhjustatud ka sõjast, maj laosest ja ebasobivatest ilmastikutingimustest. 1932-33 nälg oli otseselt NL põllumaj poliitika teadlikult tekitatud. Nälg oli suurem ja ulatuslikum, hõlmas praktiliselt kogu Ukrainat, osaliselt Valgevenet, Volgamaid, Lääne- Siberit, Kasahstani jne. Inimeste suremus muutus kiiresti massiliselt, talupojad üritasid põgeneda linnadesse, raudteejaamades oli relv valge, kes rongidesse tungivaid inimesi maha lasid. Mitmed ulatuslikud piirkonnad jäid inimtühjadeks. Esines massiliselt inimsöömisjuhtumeid, laste tapmisi jne. Kogu Golodomor-i läbi hukkunud inimeste arvu pole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha. Tänapäeval enamik autoreid paigutab näljasurma ohvriks langenute arvu 7-8 milj piirile. 1920Ndatel NL tegi näo, et üritab näljahädalisi aidata, samas 30ndatel mingit välisabi vastu ei võetud, aga ise ka midagi ette ei võetud
annaabi.ee 
