Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule, kuid mõnikord eelistab soetada kodu kasutatud kujul näiteks mõnelt kinnisvaraarendajast rongalt, kulliliselt või must-toonekurelt. Käiku lähevad veel suuremad õõnsused või inimese üles seatud sobivate mõõtudega pesakastid. Märtsi lõpuks või aprilli alguseks poetab emalind pessa kuni neli valget muna. Ajakirjast «Eesti Loodus» võib lugeda, et ilmselt on kakkude munad valged, sest pesaõõnes pole varjevärvus vajalik, kuid heledana paistavad need vanematele paremini kätte. Pesitsusajal käib toitu püüdmas üksnes isalind ja ta toimetab selle kaasale otse voodisse
Ema hoiatas poega kassi eest... Hakk ja kann- hakk tahtis juua, aga kannus oli ainult põhjas vett. Oma leidlikuses viskas ta kannu kive täis ja vesi tõusiski ülesse niiet hakk juua sai. Lõvi ja hiir- Lõvi püüüdis hiire kinni ja hiir paluma, et lõvi ta lahti laseks, et kunagi saab ka tema teda aidata. Lõvi naeris selle peale. Kuid kui jahimehed lõvi kinni võtsid ja puu külge sidusid, siis hiir päästis ta seal ära närides nöörid läbi. Ronk ja rebane- rebane pettis rongalt pekitüki välja öeldes, et ta on nii ilus, aga kas ta ka laulda oskab? Ronk hakkas laulma ja pekitükk kukkus rebasele. Hunt ja talleke- Hunt hakkas tallega riidlema, sest tal oli kõht tühi ja ta tahtis teda ära süüa.Tall aga ei jäänud ühtegi vastust võlgu hja hunt vihastas, et ma söön su ikkagi ära, kuigi sul on igale küsimusele vastus. Varja ja Siisike. Varjal oli lind, kes ei laulnud kuna ei saanud vabaduses olla vaid pidi puuris elama.