1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse kaitseks. 8. 1816
marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"- Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller jt). Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. Liszti eluloo ja muusika põhjal on teda peetud romatilise kunstniku võrdkujuks. Elav kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvad religioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias,
kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid. filmikunstis kasutatav muusika on otsene romatilise klassikalise muusika järelkaja (ma lisaks siia : lahjendus). filmikunst tahtis olla väärikas, ta tahtis tabada keskklassi publikut, ja sellel publikul oli ettekujutus klassikalisest romantilisest muusikast. seega tuli seda pakkuda. ja see on hollywoodi standard tänaseni. ameeriklased ise käsitlesid seda kui kultuuri demokratiseerumist. ka arvo pärt on osa populaarkultuurist ja kultuuritööstusest.
annaabi.ee 
