Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua.
Kirjameeste seltsi raames leidis Hurda ajaloohuvi hea väljundi. Nii Hurt kui Jakobson hakkavad sellele tähelepanu pöörama, et rahvas saaks oma ajaloo. 6.10.1868 Vanemuise seltsis peab Jakobson oma kõne ,,Enne ja nüüd", 1870. a tuleb sellele lisa. Nendest tulevadki kolm isamaalist kõnet. Paljuski võib öelda, et Jakobson püüab ajalookäsitluses olla väga liberaalne, tugineb mitmetele baltisaksa valgustajatele (Merkel, Jannau). Tulemuseks oli see, et ta hakkab muinasaega paljuski romantiseerima. Räägib piltlikult, et eestlastel on kogu aeg olnud võitlus. Periodiseerib esimesena eesti ajaloo. Jagab selle kolme perioodi 1) kunagine valgusaeg 2) pikk pimeduseaeg 3) koiduaeg, mil pimedusest saab uuesti valgus. Leiab, et senine suhtumine eestlastesse ja nende ajalukku tuleb ümber hinnata, näha, et eestlastel on olnud kuulsusrikas minevik. Jakobsoni kõne oli üsna keisrimeelne ja ettevaatlik, kuid baltisaksa ringkonnad võtsid selle siiski mässulisena vastu.
annaabi.ee 
