20-ndate aastate analoogilise temaatikaga võrreldes puudub tal nüüd aga Tuulemäe sarja tööpaatose värskus ning ehtne maahõng. ,,Igapäevastes inimestes" (1937) käsitletakse Kõrgessaare isemeelse ja põikpäise vanaperemehe ning tema unistustesse ja romantikasse kalduva, kuid tööka poja vahelist konflikti, mis laheneb õnnelikult. Romaanis esitatakse õigesti nähtud vahekordi ja pilte maaelust, kuid autor satub asjalikust taluelu kirjutamisest sageli romantilistesse seiklustesse. Poleemika talutöö ja vaimse elu suhete ümber toob romaani kümnete lehekülgede ulatuses igav-lamedaid dialooge ja põhjustab teose kompositsioonilise laialivalgumise. ,,Talulastes" (I 1939; II, pealkirjaga ,,Kodutalu" 1940) vastandatakse jällegi maa tervet eluviisi laostuvale linnale. Nõmmesoo suurtalu on laokile jäänud vana peremehe ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu
Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm riietada oma inimesed maalilistesse või romantilistesse kostüümidesse või kirjutada neid kaksikrollis nii, et eepiline tegelaskuju, pühak või ajalooline figuur on samuti äratuntav portree. 14. Hollandi kunst 17.saj Hollandi kunst on läbinisti realistlik. Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Nõuti LOODUSLÄHEDUST , pilt pidi