õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. Võidetud maadelt võeti 1/3 maast, kuhu strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati kolooniad. Rooma koloonia oli Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula, mis rajati riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kohaliku elanikkonna romaniseerimiseks esialgu väljapoole Latiniumi, hiljem väljapoole Itaaliat. Väljaspool Itaaliat asuvaid Rooma (riigile kuuluvaid) alasid nimetati provintsideks. Neis valitses asehaldur. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Annaliisa Heinsalu 10.e
Lõuna-Itaalias) - latiini-faliski rühm: faliski (Roomast põhjapool) ja ladina keel Rooma asula ümber (Latium). Kõik eespool loetletud keeled on tänaseks hääbunud. Ladina keel püsib romaani keelena edasi, kuigi algsel kujul (nagu teda räägiti) pole ta ikka säilinud. Ladina keele levik eri piirkondadesse seondus sellega, et roomlased hakkasid enda alasid laiendama. Seda protsessi nimetati romaniseerimiseks- ladina keele levik poliitilise ja majandusliku ekspansiooniga. Itali rahvaste kõrval elas enne roomlaste vallutusi ka teisi rahvaid, kes ei olnud otseses suguluses. Rahvad ja nende keeled Euroopas enne Rooma laienemist Etruskid Kesk-Itaalia läänepoolne osa - Etruuria (tänap. Toscana, keskus: Firenze); teine Po jõe alam- ja keskjooksu aladel üle 10 000 raidkirja (7. - 1. saj. e. Kr.) Liber linteus e "Muumia raamat"- kirja pandud linadele. See leiti Egiptusest 19
annaabi.ee 
