Muinasjutud rahva folkloorine pärand. Rahvakunst tõusis omamoodi kõrgkunsti kõrvale. Vähemalt herderlikus mõttes on need samaväärsed. Faehlmann kogu kokku jutukatkendid. Loob sellest võimsaima kirjandusvormi, milleks on eepos. Need protsessid toimusid Eestis juba 1830ndatest alates. Selle haripunktiks „Kalevipoja“ ilmumine. Seal väljaöeldud mõtted hakkavad raamatukaante vahelt ilmuma tegelikkusesse. Hakkab üsna tõsiselt välja kujundama arusaami rahvuskultuurist. 12. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Bornhöhe jälgis ta sedasama meetodit, mida romantilise ajaloolise proosa autorid olid rakendanud Lääne-Euroopa kirjandustes. Enamik tema tegelastest on fantaasia viljad. Bornhöhe ajaloolised jutustused on sündmustikult kirevad ja põnevad, tegelased jaotuvad romantilisele proosale iseloomulikult selgepiiriliselt headeks ja halbadeks. Ajaloolisi jutustusi läbib rahva vabaduse
arengtasemega ning pärast evolutsiooni vahetunud kõrgema arengutasemega. Pärast seda jälle langus barbaarsusesse. Nt roomlased lõid oma kõrgtsivilisatsiooni, mis viis impeeriumi lagunemiseni. Metslus > kultuur > metslus. Jakobson, nagu mainitud, võtab selle alusfilosoofia üle. Tema kasutab kujundeid pimedus (orjus) valgus (vabadus) koit (üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole
kroonikat, Russowi kroonikat, Tacitust, piiblit. Ta osutab Faehlmannile (õnnis Faehlmann näitab austust). Kas on Henriku kroonikaga nõus? Kuidas suhtub allikasse? Varem on olnud eesti ajalugu olnud üks kõrvalharu baltisaksa ajaloos. Jakobson tahab öelda, et eestlastel on oma aja- ja kultuurilugu, keel jm tehnilised teadmised – ta eraldab eesti ajaloo baltisaksa ajaloost. Henrikuga nõus ei ole. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel E. Bornhöhe „Tasuja“ jaguneb 3-ks: o Jaanuse vanaisa lugu; o Jaanuse suhe mõisaperega; o ajalooline lugu/jutustus sündmusest, mida Eesti ajaloos tuntakse Jüriöö ülestõusu nime all; Sissejuhatus: ajalooline taust, kus põhjendatakse situatsiooni, kuhu sündmused projetseeritakse. Meeleolu tekitamine: iroonia, metafoorid: karjane ja lammas (Villu kasvatas võõrastele, kristlik
annaabi.ee 
