Alberti kiri Romanile Tead Roman, meil juhtus üks väga traagiline sündmus, nimelt üks mees tappis ennast mu naise pärast ära. Kõik algas sellest, et Werther tuli meie külasse elama, kus ühel peol kohtas ta Lottet ning armus temasse. Pärast seda ta aga sai teada, et ma olen Lottega kihlatud. Ta käis praktiliselt iga päev meil külas, et Lottet näha. Tahtsin temaga rääkida, et Lotte ei armasta teda, kuid Lotte veenis mind, et ma seda ei teeks, kuna muidu Werther muutuks veel kurvemaks. Ükspäev tuli Lotte minu juurde ja ütles:``Kui me Wertheriga koos oleme, siis ärme kallista ega musita! ``Oleks tahtnud Wertheril näo sisse lüüa, kuna tema pärast ei tohi ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka süümepiinad, kuna ta ei saanud midagi teha selleks, et Wertheril südamevalud väheneksid, sest Werther oli ju ise süüdi selles, et ta Lottesse armus .Kuid siis kolis aga Werther ära ja ma o...
lapsehoidja kuulutuse panna. Nii neile sattus inimene, kes viskas diivani peale ennast külili, oli seal poollamaskil ja ütles, et hommikuti tuleb talle saiakesi tuua ja kohvi keeta. Ita tegigi seda paar korda, tõi soovitud saiakesi, kuid ema ütles Itale, et see pole päris õige asi hoidja, kes ei käi õues lapsega jalutamaski. (1) Kuidagi kuulis Ita raadiomaja inimestelt, et on üks hea lapsehoidja, Magda Miller. Temast sai Romanile tõepoolest teine ema. Magda mängis lapsega, nad käisid suurtel jalutustiirudel. Kui tohter ütles, et rahhiidi vastu aitab vasikaaju söömine, siis Magda tõi seda sageli keskturult ja söötis Romanile. Haigus hakkas tõesti taanduma. Roman armastas seda hoidjat, nii et kui Magda Miller suri, siis nuttis ta häbenemata ja lahinal. (1) Peale Magda surma oli kõik veelgi keerulisem, päevakava Ital oli karm. Ta tõusis kell kuus ja tormas seitsmeks võimlema
kõhukrampide ja nõrkuse all „Kui sa mulle jalgrattast ei osta siis ütlen isale ära“ (lk 150) Romanil oli saadanlik plaan, kuidas sünnipäevaks saada endale jalgrattas. Tema ema ja tema sõber Nolek olid Romani arvates rohkem, kui sõbrad. Roman ähvardas Nolekule, et räägib isale, kuidas too oli tema ema suudelnud. Nolak teadis, et see on vale, kuid teadis ka seda, et isa jääb Romani uskuma. „Nii et lind on pesas tagasi.“ (lk 246) Romanile ütles seda tema hea sõber Fredek. See tsitaat kirjeldab situatsiooni, kui Roman oli koonduslaagrist põgenenud ja vabatahtlikult tagasi tulnud. Tsitaadis võrdleb Fredek lindu Romaniga ja pesa koonduslaagriga. „Mulle tasutakse viimsel kohtupäeval“ (lk 146) Kruczek oli talunik, kes andis Romanile ja ta perele varjupaika. Kui Roman sai vabaks meheks, tahtis ta tänu avaldada ja külastas talunikku, kus ta end natside eest varjas. Roman tahtis talunikule maad juurde
annaabi.ee 
