EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell
[http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Epopöa – antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Jõgiromaan – Jõgiromaan on romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ning samal ajal seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci "Inimlik komöödia", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy
tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset. Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes. 22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud
annaabi.ee 
