See arendab silmaringi natukenegi. Kui mina kohustusliku kirjandust ei loeks, jääks mul mitmed sellised raamatud, mida, ma vabatahtlikult ei valiks lugemata.Võib juhtuda, et satun lugema ka enda jaoks huvitavaid raamatuid. Minu elu esimene raamat oli ,,Muna", mida minu ema mulle ette luges. Üks minu esimestest iseseisvalt loetud raamatutest oli ,,Unemati, Päris Mati ja Tups". Minu lemmik raamatud on ,,Harry Potteri" sarjast, ja ka ,,Näljamängude" triloogiast. Mõlemaid romaanisarju iseloomustab kaks sõna, ,,lõpuni põnev". Need meeldisid mulle, sest mõlemates oli ulmelisust ja tegelaste kannatusi.Üldse hakkasin ma lugema tänu vanematele, kes mind pidevalt utsitasid raamatut kätte võtma. Kuni ükskord lugesin ja jäingi lugema. Ja võin öelda, et lugemine oli päris hea ajaveetmise vahend. Mina arvan, et ma loen raamatuid tänu kohustuslikule kirjandusele, kust võib leida minu jaoks ka väga huvitavaid raamatuid
tõekspidamisi), teostest näiteks ,,Ankruketi lõpp". Lüürilise tipptaseme saavutas ka K.Ristikivi oma ainsa luulekoguga ,,Inimese teekond". Proosas püsis realistlik traditisoon. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi pagulusesperioodist. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, v.a Ristikivi, kes on sügavam ja tundlikum. Kuigi temaatika laienes, moodustab eesti rahva käekäiku kirjeldav kirjandus ligi 50%. Palju avaladati romaanisarju. Autoritest nimekamad: Gailit, Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa), Ain Kalmus (religiooniteemat viljejenud autor, näiteks romaan ,,Prohvet"). Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet.
annaabi.ee 
