Tegelased on keerulisema kui eeposes mitmekihilisema, arvamus iseendast lahkneb kõrvalvaatajte omast. Tegelaste ja ümbritseva vahel võib tekkida konflikt. Romaan jääb avatuks tulevikule. Võib olla mitmehäälne võivad põrkuda erinevad ideed. Esitab küsimusi ja mitmeid tõlgendamisversioone. Esimeseks romaanis peetakse Cervantese ,,Don Quijotet". Tänapäevane romaanikuju tekkis aga alles 18.sajandil tekkis laialdane keskklassist lugejaskond. Eesti suurim romaanimeister on A.H. Tammsaare. Romaanil on mitmeid alaliike Seiklusromaan keskendub tegelaste elujuhtumistele. Rüütliromaan kujutab rüütlite õilsaid tegusid Pastoraalromaan kujutab idüllilist karjaseelu Kriminaalromaan esitab müsteeriumi ja selle lahenduse Ajalooline romaan käsitleb ajaloolist ainestikku Ulmeromaan tegevus on kujutlevad tulevikus Fantastiline romaan väljamõeldud tegelased ja sündmused, mis päris
Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis. Romaan võib olla polüfooniline ("Idioot") e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes "Don Quijote"). Elujõuliseks muutus romaan 18.saj ("Robinson Crusoe")- ta on noor kirjandusliik. Pidevas arengus. Eesti suurim romaanimeister Tammsaare. Jagatakse struktuuri järgi e ülesehituslikult: romaan novellides ("Dekameron", "Toomas Nipernaadi") kiriromaan- kirjade põhjal e epistolaarne("Peegli ees" Venjamin Gaverin, 1782 "Ohtlikud suhted" Pierre Choderlos de Laclos- Pariisi kõrgseltskonna elu, kirjad eri inimeste poolt) värssromaan ("Jevgeni Onegin") Jagatakse ajastute järgi, adressaadi järgi: meestele ("Haseki sveik") naistele
annaabi.ee 
