Hugo ise kirjutas hilises eas, et tema eesmärk ongi kirja panna uus Piibel, mis ei ole mitte jumalik, vaid hoopis inimlik ning mis võtaks kokku kogu 19. sajandi. Eesti keelde hakati Hugo loomingut vahendama väga varakult. Veel kirjaniku eluajal, 1876. aastal ilmus Tartus romaani "Jumalaema kirik Pariisis" lühike, mugandatud variant, pealkirjaga "Notre-Daame kellalööja". Järgmine mugandus ilmus uue sajandi künnisel ja tänaseks on eesti keelde ümber pandud suurem osa Hugo romaaniloomingu paremikust. Kõigele lisaks ilmus eesti keeles veidi enam kui aastapäevad tagasi tõenäoliselt parim Hugo elulookäsitlus, inglase Graham Robbi põhjalik "Victor Hugo". Eestis on Hugo ennekõike romaanikirjanik, kelle näidendeid on lavastatud harva, luuletusi tõlgitud vähe ja poliitilisi tekste peaaegu üldse mitte. Prantsusmaal, kus kõige kõrgemini hinnatakse tema romantistlikku poeedioreooli, on Hugo jätkuva menu üks peamisi põhjuseid tema poliitiliste
valitsevate klasside kombestikku. Teoseid läbib huumor, satiir. Valgustusaegne huumor on väga jämedakoeline. Gulliveri puhul pole tegemist kuivõrd konkreetse tegelasega, vaid 18. sajandi alguse keskmise inimesega, kes pole ise ei halb ega hea, tark ega rumal, rikas ega vaene. Enne reisi algust nimetatud teda kirurgiks ja Swift viitab sellega tema loodusteaduslikule ettevalmistusele. Daniel Defoe Euroopa romaani esiisa. avaldas palju publitsistikat, kasutas pseudonüümi. Romaaniloomingu osa väike, kirjutas u 400 bibliograafiat. Suurelt jaolt moodustavad need publitsistika, esikohal asuvad ilukirjanduslikud teosed. Pärast 1685.a mässu Inglismaal põgenes ta välismaale. Oli ajalele Review väljaanja. Defoe sattus poliitilise tegevusega vanglasse. Defoe ei kirjutanud ainult Robinson Crusoe't. Tema teistest teostest on kõige olulisem ,,Moll Flamders"- kelmiromaan. Selles teoses tuleb välja ka üks valgustusteema pahempidipöörduv romaan.
annaabi.ee 
