Ometi ei teadnud lugejad kirjanikust midagi. 1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise, tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on kujunenud eeskuju murdeea noorukite hirmudele, igatsustele, emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga
Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga. Naer tühistab eepilise distantsi. Romaani objekt on lugejale/autorile lähedane. Teemaks on kaasaja tegelikkus: voolav, mööduv, alguse ja lõputa. Eepose süzee on alati ette teada. Kuulajad on müüdiga alati tuttavad. Romaanis on olulised süzee pöörded ja eriti oluline on lõpp. Romaani aeg ja maailm avanevad saamisprotsessina. Vastandub eepose ükskõiksusele aja suhtes. Eepose tegelane on lõpuleviidud ja suletud. Romaanikangelane ei mahu tavaliselt oma saatusesse ja olukorda. Tegelase saatuse ja välise olukorra vahel tekib konflikt. Romaanis on oluline teekonna mõiste. Romaan algab konfliktist, harmoonia lõhkumisest ja lõpeb harmoonia taastamisega. Rüütliromaan ühendab endas kristliku ja paganliku traditsiooni. 12-13. saj prantsuse värssromaan. Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès de Chévalier de la Charétte. 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo Amadis de Gaula. Rüütliromaani allikad:
annaabi.ee 
