märgi abil sellest teada. Kui nad märkavad märke vastasest või muust tundmatust liikumisest annavad nad ka sellest märkide abil teada. Sel- lisel juhul jaoülem ei ületa ohuala vaid liigub ohtu märganud julgestaja juurde, saab olukorras selgust ning otsustab, mida edasi teha. ●● Kui julgestajad ohtu ei märka annab jaoülem märguande ala ületamiseks. ●● Pooljao ülem koos ülejäänud meeskonnaga liiguvad üle ohuala ja kont- rollivad eespool olevat ala umbes 50 m ulatuses. 68 ●● Pooljao ülem jätab lahingupaari liikumissuunal kaugemasse luuratud punkti ja tuleb ise tagasi ohuala piirini, kus annab jaoülemale märguan- de ala kindlustamise kohta (joonis 5.7). joonis 5.7 ●● Jaoülem annab enda juures julgestavale lahingupaarile üleliikumiseks märguande ning koos liigutakse kontrollitud alale.
Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või ha-jutamist juhtimistasandite järgi. Delegeerimise mõju organisatsioonile avaldub organisat-siooni tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse ehk sõltumatuse aste on seda kõrgem, mida mitmekülgsemaid, iseseisvamaid ja sagedasemaid otsustusi tippjuhtimise tasandil teevad alamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kont-rollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise vajadust hinnatakse: 1. Majanduslikud kaalutlused. Mida suuremaid kulutusi otsus põhjustab, seda kõrgemal tasandil tuleb seda teha, sest vigade hulk ja risk on seal tõenäoliselt väiksem. Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine põhjustada ülekoormuse organisatsiooni tipus ja viivitusi otsustamisel ning minna kulukamaks kui vead otsustamisel. 2. Organisatsiooni suurus. Sellest oleneb tehtavate otsuste hulk