Ühendab eri suuruse ja kujuga klotse Ehitab liivakastis lihtsamaid onnikesi Kasutab konstruktoreid Õpib kirjeldama ja rääkima esemetest, mida ta ei taju vahetult, vaid meenutab mälu järgi Kõneleb esemetest, mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest Mängib otsimis- ja peitmismänge 2.3.3. 5- aastased Võtab endale täiskasvanu teatud rolli ja hakkab tegutsema rollile vastavalt Ei nimeta ennast rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib (varjatud roll) Kujuneb huvi teatud mänguteemade vastu (kauplus jne.) Räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega Arutab enne mängu eelkõige mängu teemat ja vahendeid Õpib mängima kõrvuti, segamata teisi, ning ühendama koosmängus oma mänguhuve teiste huvidega Matkib kuuldud tegelaste käitumist, häälitsusi Juhtmängija roll jääb enamasti täiskasvanu kanda
tegevused mänguasjadega, mitte mängu eesmärgid. Esimesed mängud on seotud ema ja lapse suhtlemisega. Mängu peab juhendama täiskasvanu või kogenum mängija. Põhiliselt õpetab täiskasvanu last mängima ühises mängus. 3-4 aastaselt: Lapse mäng muutub järjest sisukamaks, sest ta teadmised ja kogemused ümbritsevast suurenevad. Ta kombineerib eri allikatest saadud teadmisi ja muljeid. Neljandal eluaastal kujuneb rollimäng. Esialgu ei nimeta laps ennast veel rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib. Pärast teatud isiku tegevuste korduvat sooritamist hakkab mängija vähehaaval nimetama ennast rolli järgi. Kui ta on võtnud endale kindla rolli, siis annab roll mängule ka suuna. Laps hakkab järjest enam mõistma mängu sümboolset tähendust. Laps räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega. Et laps saaks oma ideid ellu viia, peab mängumaterjal olema mitmekesine. Mängumaailma
annaabi.ee 
