Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena. Aigus lülitab inimese harjumuspärasest elust välja, ta peab katkestama enda jaoks vajaliku töö, ei saa enam tegeleda asjadega, mis pakkusid talle varem rõõmu. Haigus toob kaasa rollimuutuse, seda nii peres kui ühiskonnas. Tuleb viia haige inimese mõtted eemale, proovida teda kuidagi tegutsema saada pesema, habet ajama, sööma jne. Teha tema eest vaid seda, mida ta tõesti teha ei suuda. Tegutsedes võib haige leida, et millegi tegemine on meeldiv, see lubab tal näha, et ta saab millegagi hakkama. On asju, mida ei saa muuta haigust, raviprotsessi, vajalikku protseduuri. Kui hooldatav on nende pärast vihane, siis see on loomulik reaktsioon. Tuleb aidata tal
rollidevaheline konflikt interpositsiooniline rollikonflikt - pereliikmete positsioonid ei ole komplementaarsed, ei täienda teineteist, vaid kattuvad või ristuvad rollide segunemine - ei suudeta erinevaid rolle lahus hoida kokkusobimatud rollid - sama isiku erinevad rollid ei sobi kokku ja seetõttu ei saa neid täita rollimuutus - partneri rollimuutus toob paratamatult kaasa teise partneri rollimuutuse raskused uue rolli täitmisel - ebapiisavad oskused ülemäärased rolliootused frustreerivad rolliootused rollide täitmise häiritus kriitiliste olukordade tõttu rollisegadus - ei ole võimeline erinevaid rolle eristama rolliretro - tagasilangemine vanasse mugavasse rolli rolli ümberpööramine - ootuspärast rolli üritatakse täita selle täiendrollile vastavate mallide kaudu
annaabi.ee 
