Kujuneb justkui uus vastandus- ,,hea isa" ja ,,halb isa", kus ,,head" isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, ,,halvad" aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad. ISADUSE IDENTITEET Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest. Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis: 1. identiteedi olulisus 2. pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine). Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on tegemist (leivateenija, hooldaja, arendaja, mängukaaslane jne.) Isa ise loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub tema
rolli muutuvas maailmas. Uurijate huvi kasvu isaduse ja isa rolli vastu võib märgata alles viimasel aastakümnel ning sellekohaseid uurimusi on oluliselt vähem leida (Hansson, 2007: 18). Isaduse tähendus peegeldub igapäevakogemuste kaudu. Sotsiaalpsühholoogiliselt käsitletakse isadust lähtudes identiteediteooriast. Isaduse identiteet tuleneb dünaamilistest tajudest isarollis olemisest. Kaks põhiterminit on identiteedi olulisus ja pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõudmiste olukorras (näit. sportimine vs. lapsega tegelemine) (Kutsar 2007: 53). Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus. Eriliselt rikas on kirjandus sotsiaal- ja perepoliitika valdkonna kuuluvate tekstide poolest naiste töö ja pereelu ühitamise/ühitamatuse kohta. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe