kunsti täielikult minevikukunsti kummardamisest ja viib isiklik-individuaalse käsitlusviisi suure hoolimatusega võidule. Kokkuvõte Vastureformatsiooni vaimust sajandil alguse saanud barokkkunst väljendab endas rahutust, liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust. Stiil sai alguse 17- ndal sajandil, kuid suuremat rolli hakkas mängima 18-ndal sajandil. Tundeid prooviti võimalikult tõetruult esile tuua ning tänu sellest väljaarenenud rokokookunstile, hakati tähelepanu pöörama ka kergusele, graatsiale ja õrnusele. Barokkstiili tähtsaks pöördepunktiks võib pidada kolme Caracci pingutusi. Nad hakkasid tähelepanu pöörama Veneetsia kunstnikutele ja hakkasid väärtustama suurel määral loodust, mis oli enne tahaplaanile jäänud. Barokk viis kunsti täielikult eemale minevikukunsti kummardamisest ja isiklik-individuaalse käsitlusviisi suure hoolimatusega võidule.1 1 Kasutatud kirjandus: Vaga V. Üldine kunstiajalugu
Kunst ei pidanud tema arvates mitte niivõrd silmarõõmu ja vorminaudingut pakkuma, kui just inimeste tundeelu mõjustamise abil neid vooruslikule eluviisile suunama. Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal
annaabi.ee 
