otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid). · Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid.
Hispaania aiakunstis põimus religioossus ja maalilisus. Sevilla mauride kindlus Alcázar oli juba keskajal siirdunud kristlastele ning 14. saj oli selle varemetele ehitatud kuningaloss ja aed. See säilitas selgelt islamiusu tunnusjooned. Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemadest (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 80). REGULAARAIAD SKANDINAAVIAMAADES Skandinaaviamaadest tulevad barokk- ja rokokooajal kunstimaadena arvesse Taani ja Rootsi, vähemtähtis on Norra, veel tugevamini jääb tagaplaanile Soome. ROOTSI REGULAARAIAD Kuninganna Kristiina tutvustas Prantsuse ideid Rootsile esimest korda 17. saj keskel. 17.-18. saj oli Rootsi kunstiajaloos õitseajaks ning sarnaselt Taanile etendasid siin tähtsat osa välismaised meistrid. Seni valitsenud Hollandi ja Saksa mõju orienteeritakse 17. saj esimesel kolmandikul arhitekt Simon de la Vallée poolt ümber Prantsusmaale ja Itaaliale
annaabi.ee 
