M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad. Need on sarkastilised ühiskondlikud kommentaarid, mis toimivad ka ilma muusikalise saateta. Teine punkmuusika ja -kirjanduse juhtfiguur on Tõnu Trubetsky (1963), kuulsa punkbändi Vennaskond laulja ja sõnade kirjutaja. Trubetsky haare on Tamme omast kihilisem ja keerulisem tema sõnades segunevad omavahel anarhismi idealiseeriv ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique'iga. Aastast 1989 on tema kuulsaim luulekogu aga ,,Pogo". Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii
Eelkäiateks teatavalt määral biitnike boheemlaslik elustiil ja teddy-boyde dändide stiil. Väline stiil itaalia ja prantsuse disainist, kesklinnalt „üle võetud“ ülikonnad ning sõiduvahendina rollerid vastandatuna väikelinna rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus. Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide alatüüpi: kunstikooli modid, kes riietusid väga viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid
annaabi.ee 
