Uue albumi reklaamimiseks peeti Los Angelese kaubakeskuses autogrammitund, mis meelitas kohale 17 000 fänni. Aknad trambiti sisse ja üritus tuli katkestada. Kohale kutsuti politseibrigaadid ning helikopterid. "World Violation Tour" oli aga edukas. Kõik kontserdid müüdi mõne tunniga välja. Pärast kolmeaastast vaheaega tuldi välja uue albumiga "Songs of Faith and Devotion", mis tõusis nii USAs kui ka Suurbritannias esimeseks. Album oli eelmistest palju rokilikum. Albumile järgnes 14 kuud kestev "Devotional" tuur, mis osutus kõikidele bändiliikmetele kunavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes Dave Gahani narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal 1995, teatas Alan Wilder oma lahkumisest. Aastal 1996võttis Dave Gahan heroiini üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta taastusravile.
selle loo ajal, vaid terve etenduse vältel. Iga laulu juures olid omad liigutused ja neid tehti nii hästi kui suudeti. Ei saa küll öelda, et nad olid professionaalid, sest tegemist on noorte inimestega, kes pole näitlemisega väga kaua tegelenud, aga nende taseme kohta olid nad suurepärased. Paljude teiste vaatajate lemmiklaul oli hoopiski ,,Täiesti pees". Ei teagi, kas sellepärast, et seal on roppusi või see, et lugu oli veidi rokilikum. ,,Kevadine ärkamine" on tõesti noortemuusikal ja minule see väga meeldis. Just sellepärast, et see oli vaba ja rääkis inimlikest asjadest. Ei olnud mingit poliitikat, mingit maha tegemist. Kõik oli lihtne, arusaadav, täpselt nii nagu minu jaoks üks muusikal olema peab. Kui võtta ainult muusikalide võrdlus, siis see on mu number üks. Samas kõikide etendustega võrreldes, mida ma näinud olen, jääb see siiski tahapoole. Lemmikuks jääb ikkagi ,,Vihmamees"
20 riigis esikohale ja oli läbimüügilt aasta kolmas plaat maailmas Avril Lavigne'i "The Best Damn Thing" ja Linkin Parki "Minutes to Midnight" järel (kõigil kolmel oli see kolmas album). Sealjuures Suurbritannias oli see läbi aegade 800. esikohale jõudnud plaat. "Not Too Late" saavutas juba 2007. aasta veebruariks 21 riigis vähemalt kuldplaadi staatuse. Jonesi neljas album "The Fall" ilmus 17. novembril 2009. Album on kõlalt rokilikum kui eelmised plaadid. Kokku on Norah Jones on saanud 13 auhinda ja on olnud 23 auhinna nominent. Näitlejatöö Jones on korduvalt esinenud filmides. Harilikult on need episoodilised rollid, kus ta klaveri saatel iseenda lugusid esitab: "Two Weeks Notice" (2002) ja "Life. Support. Music." (2009). 2007. aastal mängis ta peaosa filmis "Minu mustikakarva ööd"(My blueberry nights). Hinnanugud tema osatäitmisele olid lahknevad. Näiteks New York
Uue albumi reklaamimiseks peeti Los Angelese kaubakeskuses autogrammitund, mis meelitas kohale 17 000 fänni. Aknad trambiti ja peksti sisse ning üritus tuli katkestada. Kohale kutsuti politseibrigaadid ning helikopterid. "World Violation Tour" oli aga edukas. Kõik kontserdid müüdi kõigest mõne tunniga välja. Pärast kolmeaastast vaheaega tuldi välja uue albumiga "Songs of Faith and Devotion", mis tõusis nii USA's kui ka Suurbritannias esimeseks. Album oli eelmistest palju rokilikum. Albumile järgnes 14 kuud kestev "Devotional" tuur, mis osutus kõikidele bändiliikmetele kurnavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes Dave Gahani narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal 1995, teatas Alan Wilder oma lahkumisest. Aastal 1996 võttis Dave Gahan heroiini üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta taastusravile ning sealt naastes võttis ühendust Martin Gore'iga, et arutada bändi tuleviku üle
annaabi.ee 
