Ta annab praeguseni kontserte. http://www.youtube.com/watch?v=cJpB_AEZf6U http://www.youtube.com/user/BobDylanVEVO#p/u/21/LEwixZi0zw Folk rock on folki ja rockmuusikat ühendav muusikastiil, mis tekkis 1960ndatel aastatel Ameerikas. Repertuaar toetus osalt folgile, osalt Bob Dylani taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Stiili piirid on raskesti määratletavad. Instrumentatsioon ning mängu ja laululaad ning materjalivalik võivad olla lähedasemad folgile või rokile. Tavaliselt ei peeta folkrokiks bluusil või muul afroameerika muusikal põhinevat muusikat ega Kanada prantslaste muusikat. Teiste mitteeuroopa rahvaste muusikal põhinev muusika liigitatakse 1980ndatest alates maailmamuusika alla. Simon & Garfunkel on Ameerika folkrocki duo, mille liikmeteks on Paul Simon ja Arthur ,,Art" Garfunkel. Nad käisid koos koolis ning olid juba lapsepõlves sõbrad. Duo moodustasid nad 1957. aastal, kuid see lagunes juba vähem kui kümne aasta pärast
Kui Snoopi polnud, oli rahvas nördinud, kuid kui ta lavale astus, oli kõigil eelnev nördimus kadunud. Minu lemmilaul seal kontserdil oli ,,Sensual Seduction'' . Snoopi tuntakse enamasti narkarist muusikuna, kuid tema narkosõltuvus mind ei heiduta ning kuulan tema loomingut, sest see meeldib mulle. Temast eeskuju ma ei võta eales. Tema uusim lugu on "My medicine" ning see on roki ja hip-hopi vahepealses stiilis. Snoop on medias maininud, et ei ole välistatud tema üleminek hip-hopilt rokile või nende kahe segule. Snoop on oma muusikukarjääri ajal töötanud tohutult paljude staaridega nagu Dr. Dre, Cypress Hill, NWA, Pharrell, Akon ja veel paljudega. Oma esimeste koostööpartneritega oli tal kana kitkuda ja tema rivaalide lugudest võib välja lugeda sõnumeid, mis laimavad Snoopi. Tänapäevaste staaridega tal palju suuri probleeme pole tekkinud, sest eelmise sajandi hip-hop sisaldas tohutult rohkem rivaalitsemist kui tänapäevane
poolt. Firma tootis tänapäevani väga kuulsa basskitarri StingRay, mis oli esimene masstoodetud bass, millel oli sisseehitatud aktiivne eelvõimendi süsteem. Eelvõimendi andis kitarrile omapärase hääletooni, millel olid kõrged ja madalad sagedused rohkem väljatoodud. Mõned konkreetsed basskitarride mudelid said kindla muusikastiili basskitarristide eelistuseks, näiteks Rickenbackeri 4001, mis sai iseloomulikuks progressiivsele rokile. Muusikud nagu Chris Squire Yes'ist ning Geddy Lee Rush'ist eelistasid Rickenbacker 4001, ning Music Mani StingRay'd eelistas Louis Johnson, kes mängis funk bändis The Brothers Johnson. 1971. aastal sättis Alembic jalule sablooni sellest, mida tänapäeval tuntakse kui ,,butiik" basse. Neid väga kõrge hinna ja käsitsi valmistatud pille kasutasid bassisid nagu Phil Lesh, Jack Casady ja Stanley Clarke. Kitarridel olid unikaalsed disainid, käsitsi viimistletud puidust
mõnikord ka saksofone. Elektrikitarre kasutatakse "Pehmes rokis" väga vähe. Esitamine: Põhilised artistid olid Carole King, Cat Stevens ja James Taylor. Fleetwood Maci, Billy Joeli, Chicago ja America album "Rumours" oli 1970´ndatel dekaadi enimmüünud plaat. 7. Raske rokk(Hard Rock) Rasket rokki iseloomustavad kõige paremini moonutatud heliga elektrikitarr, basskitarr, trummid, klaver ja klahvistik. Väga suur mõju raskele rokile oli bluusi muusika. Ameerika ja Briti rokkbändid hakkasid oma zanrile võimsamaid hääli lisama, kiiremaid kitarririffe tegema, arendama grandioossemat trummimängu ning valjemaid helisid laulma. Esitamine: Hea näide selle stiili kohta on The Who lugu "My Generation", mis loodi 1965. aastal. Rasket rokki harrastasid ka Jimi Hendrix, Led Zeppelin ning Deep Purple. 8. Raske metall(-rokk)(Heavy Metal) Heavy Metal arendati 1960´ndate lõpul ning 1970´ndate algul.