vahel, kuna armees ülekaalus olevad independendid nõudsid kuninga kohtulikule vastutusele võtmist ning seal liikusid vabariiklikud ideed, samas kui enamik parlamendi liikmetest toetas veel kuninga võimule ennistamist ning konstitutsioonilise monarhia rajamist. Kuid parlament suutis end peagi koguda, selle professionaalsed väed purustasid sotlaste väe Prestoni lahingus (17.19. augustil). Kuningas langes taas parlamendi kätte, nagu ka enamik juhtivatest rojalistidest. Parlament püüdis ka seekord alustada kuningaga läbirääkimisi, kuid sõjaväe käsul viidi seal läbi nn Pride'i puhastus, mille tagajärjel jäid parlamenti ainult sõjaväe radikaalseid seisukohti toetavad liikmed, mistõttu seda hakati nimetama Päraparlamendiks (Rump Parliament). Independendid, kelle juhiks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistidele karmi kättemaksu. Suur osa neist hukati järgmise aasta jooksul. Ka kuninga üle mõisteti kohut ning 30.
3 teda ei huvitanud ei arhitektuur, meditsiin, õigus, ega kunst, vaid ainult maalimine. Noorpõlves vigastas David vehklemisõnnetuses oma põske. Vigastus ei paranenud korralikult 1 Lindsay 1960: 13 2 Kartna 1991: 143 3 Lindsay 1960: 14 3 ja tekitas tema põske kasvaja, mille järgi hiljem tema rojalistidest vastased teda mõnitavalt „Pakspõseks“ kutsusid.4 Kunstielu kujundas Davidi noorpõlve ajal täielikult Kuninglik Maali ja Skulptuuri Akadeemia, mis oli kindlustanud oma diktaatori positsiooni. Akadeemias valitses lisaks kindel hierarhia. Kõrgemas klassis olid hääleõigust omavad rektor, direktor ja kaksteist korralist professorit. Suur osa liikmeist kutsuti Akadeemia istungitele, kuid neil oli vaid nõuandev roll. Kolmandas kihis olid kunstnikud, kellel oli õigus Salongis esineda
annaabi.ee 
