Anne jooksis oma venna juurde, haarast ta ümbert kinni ja vandus, et: “Iga kuuli eest, mis mu venna kerre on tulistatud, ma tapan ühe kuningapooldaja“. Samal hetkel marssis veretöö paiga poole rojalistide koristusrühm. Anne ei lasknud oma lubadusel kaua oodata, vaid asus kohe asja kallale. Algas äge heitlus sõdurite ja pesunaise vahel. Võitlusmüra meelitas külast uudishimulikke pealt vaatajaid. Pesunaine suutis ära tappa 9 rojalisti enne oma langemist. Samal hetkel kui Anne langes kargas rahva seast välja võõras revolutsionäär. Ta hoidis käes sinise-valge-punase kirjut trikoloori ning ta rind on paljastatud nagu võitleval amatsoonil. Realism- tõearmastus Ülesanne 3 Kõik pildid on teinud Pawel Kucynski www.pawelkuczynski.com Detailirikas ja täpne Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Esile tuli kriitiline hoiak
Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint-Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõjas teotas Kanada feodaalkatoliku ladvik Inglismaad (sõja ajal põgenes USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec, 100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus, riigivõim kuulus kubernerile. 19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L
MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Algas Prantsusmaa III Vabariik(1871-1940). 1875 võesti vastu erinevatest fragmentidest koosnev põhiseadus. Sõna “vabariik” ei kasutatud tükkaega. Presidendi valmise seaduses mainite seda sõnda. MacMahon oli rojalist(teine pres). Saadikute koda, mille rahvas valis oli vabariigi meelne- puhkes(1877) konstitustiooniline kriis. MacMahon proovis peaministriks määrata rojalisti, kuid saadikute koda vabariiklasest Simone’. Grevey oli täielikult vabariiklane. 1879 oli paika pandud, et Pr.maa kurss on vabariik. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. (Kõige rohkem kolooniaid olid Prantsusmaal- Kanada ja Uus-Pr.maa alad) Seitsemaastane sõda, kui sõda, mis lõi Ameerika Ühendriigid. Inglise kolooniate iseteadvus- ja seisvus kasvas märgatavalt. London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale
annaabi.ee 
