Narva kultuuri savinõud Eestis võib eristada kolme narva kultuuri aegset keraamika piirkonda: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja saared. Üldkujult ja valmistusviisilt on nõud igal pool sarnased: kitsad savilindid olid üksteise peale pandud, et teha üsna suured ümara suuga ja teravatipulise põhjaga savinõud. Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke. Saarte peal kasutati ka zamotti (purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega
erijooned: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Valmistusviisilt ja kujult on Narva tüüpi keraamika küllalt sarnane kogu maal. Suured teravatipulised poolikut muna meenutavad kujuga nõud. Mandril esineb ka üksikuid väikesi piklikke liuataolisi kausikesi. Savi hulka segati mitmeid lisandeid. Põhja- ja Kagu-Eestis purustatud teokarpe või peenestatud taimi, saartel aga purustatud kivimitükikesi. Nõude pinnad siluti rohutuusti või hambulise templiga, millest jäid savisse kitsaste triipude read riiped. Osa keraamikast on ornamenteeritud hambulise, kammi meenutava templiga tehtud jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset kultuuri
annaabi.ee 
