· Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, lambahänilane. Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel · Üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi.
kogemusi värvide segamisest. Töö ajal ei tohiks vahele segada, et hinnanguid anda, samuti ei peaks uurima, mida on pildil kujutatud, sest see on tekkinud spontaanselt ning pealegi ei oksa väike laps oma tundeid ja mõtteid sõnastada. Meisterdamine ja käsitöö mäng, millegi matkimine, katsetamine ja loomine. Lapsed loovad mängides aias või looduses viibides, kasutades seejuures võtteid, mida nad on näinud täiskasvanuid tegevat sidumine, punumine, niidi-nõela kasutamine. Rohututtidest, lehtedest, okstest ja muust meisterdatakse nukke, loomi ja taimeseadeid. Villa vilditakse ja keeratakse pallid, millele lisatakse kõrvad, saba, tiivad, noka jm. Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal,