kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad seetõttu vanaaegse ja klassikalise mulje. Rõhk on inimeste näoilmete realistlikul kujutamisel. Mulle meeldiski näituse puhul enim
Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi puudutavates. 52 Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼), lisaks kolm ja poolsada rohuteadlast ning poolsada kehakultuurlast. Ülikooli arstiteaduskonna juures töötav ämmaemandate kool laskis selle aja jooksul välja veidi üle 200 lõpetaja, õdedekool andis aastail 1928-1939 132 lõpetajat. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud minetama oma tähtsust fundamentaalteaduste viljelemise vallas, teisalt andis just seesama
annaabi.ee 
