suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik. * Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies. * Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe. * Niit taimemassi koondumine rohustusse (maapealne kiht) ja kamarasse (maa-alune pindmine kiht). * Alvar loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed. * Puisniit väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab
valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning
annaabi.ee 
