Suvine söötmine Lammaste kogu söödavajadus kaetud karjamaarohuga. Lammaste karjatamisperiood kestab u 165 päeva. Karjatamist alustatakse mai algul ja see lõpeb hilissügisel. Kuna lambad on väga liikuvad loomad ja nende söödavajadus on väike, saavad nad kõhu täis ka madalasaagilistel looduslikel karjamaadel, kus teisi loomi ei tasu karjatada. Lambaid või edukalt karjatada ka võsastunud karjamaadel. Ühel hektaril keskmise rohusaagiga karjamaal saab pidada 4...6 lammast. Rikkaliku rohukasvuga kultuurkarjamaal aga kuni 10...15, isegi 25 lammast. Laudaperioodil söötmine Laudaperiood on lühem kui teistel põllumajandusloomadel (keskmiselt 200 päeva). Laudaperioodi jooksul uttede söödavajadus muutub, see tuleneb nende füsioloogilisest seisundist. Lambad on sesoonselt paarituvad ja poegivad loomad. Uted indlevad põhiliselt sügisel, augustis-septembris. Tiinus kestab 5 kuud
aastatel ka rüps ning raps; harvemini segatis ja varajane kartul. Kesakultuurid tuleks koristada 20...25 päeva enne taliviljade külvamist seega augusti alguses. Siis jõuab nendel põldudel teha ka minimaalselt vajalikud tööd. Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt. Künda eelsahkade (mitte nurgalõikuritega) ja tihendusrullidega komplekteeritud atradega. Põldheinakesa harimine sõltub oluliselt sellest, missuguses seisundis on taimik. Nigela rohusaagiga põldu tuleks harima hakata kohe pärast esimese niite koristamist. Kamar purustada randaali või nugaäkkega. Seejärel anda sõnnik ja künda 15...18 cm sügavuselt. Keskmise ja raske lõimisega muldadel võib tekkida korduskünni vajadus. See peaks olema 5...6 cm eelmisest sügavam. Suure rohusaagiga põldu hakatakse harima pärast ädala koristamist. Kamar purustatakse samal viisil kui nigela rohusaagiga põllu puhul. Võib anda sõnnikut ja künda see 15...18 cm sügavusele
annaabi.ee 
