METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___
metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine. Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn,
Tema peamiseks talvitusalaks on Aafrika. Rändel lendab ta salkadena. Väga kasuliku kahjurputukate hävitajana on ta võetud looduskaitse alla.Meie koduloomadest on hänilane enam seotud lammaste ja veistega, kelle karju ta pidevalt saadab, sest nende läheduses leidub alati piisaval hulgal maitsvat toidupoolist. Tema toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad. Neid leiab ta sagedamini kas rohurindest või siis päris maapinnalt. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Välimuselt on ta väga sarnane linavästrikule: sihvakas väike lind. Erinevuseks on aga kollane üldvärv: alapool kollane või kollakas, selg kollakas- või pruunikashall, pikk saba on aga valge, nagu ka selgesti eristatav kulmutriip. Öeldakse ka, et hänilane on lihtsalt linavästriku kollane sugulane. (http://bio.edu
Harva ka lehtmetsades ja puisniitudel. Meeldib tiheda alusvõsaga mets. Maapinnal liigub kiirete hüpetega, ärevuses tõmbleb tiibadega ja naksutab nokaga. Laulab harilikult kõrgeima kuuse ladvas liikumatult istudes, sageli terve päeva. Ränne Rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas, Väike- ja Ees-Aasias. Eesist lahkub sügisel oktoobri teisel poolel, kevadel saabub märtsi lõpul või aprilli alguses. Toitumine Toitu hangib maapinnalt või nopib rohurindest, harvem puudelt ja põõsastelt. Kevadel ja suvel söövad selgrootuid: vihmaussid, hulkjalgsed jt, pärast marjade valmimist aga peamiselt marju, ka seemneid. Pesitsemine Tihedate kuuskede tihnikuis, ka üksikutel kuuskedel ja kadakatel, sageli ka teistel okaspuudel, harvem puupindudel, oksahunnikul. Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi,
pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad, risu. Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva- või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud."15 Pinnatule kategooriad Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16 Põlemise intensiivus Tule levimiskiirus Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel
annaabi.ee 
