11,0%-ni ning seeduvus 64-lt 62%-ni, olles hea rohusööda kriteeriumidest väiksemad. Roog-aruhein, ja põld-raihein olid segudes ühtlasema kasvuga kui timut varasemas katses, käsitletavas katses kindlustasid nad, võrreldes keraheinaga segukülvide kõrgema toiteväärtuse kogu kasvuperioodil. Ädalate seeduvuse muutused varase ja hilise koristamise vahel võrreldes I niitega on väiksemad, (v a põld-raihein), see on seletatav taime morfoloogiaga. Ädalates oli kõrte osakaal rohumassis madalam kui suve I poolel generatiivsete osade kasvu ajal ja seeduvuse langus varase ja hilise niitmise vahel %/päevas on II niites madalam kui I niite varase ja hilisema koristamise vahelisel perioodil (tabel 7). I niites õiepungade moodustumise faasist õitsemiseni langes ristiku TP -0,46 ühikut päevas, segukülvidel -0,59, II niites vastavalt -0,37 ja -0,38%. ADF ja NDF kasvas kiiremini segukülvides võrreldes punase ristikuga, sest punase ristiku seeduvuse langus on aeglasem
võrsumissõlmkond ja risoomid (maa all rõhtsalt kasvavad võsundid, teataval kaugusel võrsumise algsõlmest moodustub üleskäänduv maapealne võsu, mille maa-aluses osas tekib järgmine võrsumissõlm). * Erandliku säsika varrega on näiteks suhkruroog ja mais. * Kasutus: annavad suurema osa maakeral elavate inimeste toiduainetest kas jahu ja tangainetena, suhkruna või kaudselt loomasöödana. Kultiveeritakse riisi, nisu, maisi, otra, kaera ja rukist. Kõrrelisi on steppis rohumassis 80-90%. Meil 25-30%. Söödakõrrelisi tähtsuse järjekorras: orashein, aruhein, luste, nurmikas, rebasesaba, kastehein, kerahein jt. 40. SUGUKOND LÕIKHEINALISED: KONVERGENTS (on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine) * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi lõikheinalaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond lõikheinalised). * Liike umbes 4000. Eestis 103 liiki
annaabi.ee 
