künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. See on üks Emajõe veerohkemaid ja pikemaid lisajõgesid. Enamus jõest paikneb Jõgevamaal
Inimmõjule on need mullad vähe vastupidavad ja neil peaks majanduslikest ja loodushoiulistest huvidest lähtudes olema kultuurrohumaad või metsad. Soomuldi iseloomustab rohkem kui 30 cm paksune turbakiht ning neid on kõikjal Eestis, kõige rohkem Lääne-Eestis, Peipsi-äärsel madalikul, Vahe-Eestis ja Alutagusel. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest. Et neid põllu- ja metsamajanduses tõhusalt kasutada, tuleb neid kuivendada. Kuivendatud madalsoomullad sobivad hästi rohumaaviljeluseks, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvat väetiste ja taimekaitsevahendite uhtmist põhjavette. Siirdesoo- ja rabamullad toituvad sademeist, on happelised ja madalsoomuldadest keemiliselt vaesemad. Nad on mageveevaru säilitajad ning seetõttu on neil suur keskkonnakaitseline tähtsus. Siirdesoode ja rabade veevaru säilitamine on majanduslikult väga oluline,
annaabi.ee 
