pikkvõrsed- vars hargneb väheneb seeduvate toitainete sisaldus rohus, kuigi samal ajal võib veel rohusaaki juurde kasvada. Idelaases 4) Lehtede kuju, neil on liitlehed. olekus koristada kogu saak 1-2 päevaga (kuivaine sisaldus kõigub 40-60% ulatuses). 5) On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad. 15) Rohumaataimede stressid, kiilmataluvus ja talvekindlus, nende abiootilised ja biootilised Liikide eluiga: aspektid 1 )Üheaastased Olulisemaid rohumaaviljeluse probleeme:
Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad. Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed
annaabi.ee 
