Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Suur tasandik
rahuldavas olukorras, kuid kindlasti vajavad allee- ja linnapuudele omast hoolduslõikust. Väga heas tervislikus seisukorras on noored mägivahtrad, mis on istutatud 2-realisena kesklinna suunduva jalgtee paremale küljele. Mägivahtrad ümbritsevad 2-realisena väikest skvääri paremal pool jalgteed, mis moodustab nägusa ja hubase haljasala suurte hoonete vahel. Jõhvi linnapark piirneb põhjast, kirdest ja idast Pargi tänavaga, lõunast kraavi ja Jõhvi linna piiriga, edelast rohumaaga ja läänest kunagise sõjaväe territooriumiga. Pargi võib jaotada tinglikult 2 osaks: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud mõisapark, mis on suurte põlispuudega osa ja lõunapoolne osa loodusliku tekkega uuenenud noorte kuni keskealiste puudega, kohati liigniiske ala. Vana mõisapargi osa on suhteliselt regulaarse planeeringuga, mille teedevõrk lähtub tugevalt kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed
efektiivsust iseloomustav näitaja. Seda väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel (toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav) assimileerunud (assimilatsioon= toitainete omastamine organismi ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des. 54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? metsaökostüsteemis on vähem rohusööjaid ning sealset biomassi tarbitakse rohumaaga võrreldes vähem. Rohumaa biomass on algselt ka tunduvalt suurem, seega selle tarbimise võimalus on suurem. 55. Aineringe põhikarakteristikud Aineringe põhikarakteristikud Fondid mingi aine (energia) hulk elusas või eluta komponendis. Vood liikumised fondide vahel. Vookiirus ühest fondist teise liikuv ainehulk ajaühikus.Ringeaeg näitab kui kiiresti fondist lahkunud aineühik fondi tagasi jõuab. 56. Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)
annaabi.ee 
