tooma maailma poegi ja andma edasi oma DNA-koode. Imestus nr.3: Rohu-ja karjamaad pakuvad kõige enamat Õpetaja, kellel on tükike vana rohumaad või karjamaa kooli lähedal, on õnnega koos. Põnevamat klassiruumi on raske ette kujutada. Siin leidub palju, mida vaadata, millest jutustada, mida kogeda ja üritada mõista. Siia mahuvad bioloogia, ökoloogia, aga ka kultuuriajalugu, majandus, meditsiin ja religioon. Meie kõige sügavamad juured asuvad just sellistes rohumaades. Imestus nr.4: Alumine talunik Maapinnas meie jalge all kihab suur elu. Ühel kingatalla suurusel alal- nii sügavale kui maapinnas veel elu leidub- saame umber 120 000 isendit usse, tõuke, mullakakandeid ja teisi. Vihmauss on ,,alumine talunik", kes toob pinnasele kasu: ta segab ja kobestab pinnase materjali. Mõne aastaga segavad vihmaussid kogu mulla huumuskihi ning toovad kaasa hulganisti kasulikke mõjusid; ta segab savi ja huumust oma kehas, mis on suurepärane väetis
laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja
annaabi.ee 
