Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuutverohtu, rand-linnurohtu, harilikku pisrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani harjasputke, randastrit ja pldknnakut. SAMBLIKUD: Sammaldest kasvavad saarel Leiti Kannukese andmetel (2001) harilik keerik, harilik
"küüslaugumaitse". Üheks tähtsaks lõhna ja maitset tekitavaks aineks neis taimedes on väävel. Seesama vedelik, mis teeb laukude perekonna nii hästi äratuntavaks, on ammustest aegadest olnud kasutusel ka meditsiinis kui baktereid hävitav vahend. Kogu taim sisaldab teravalõhnalist väävlisisaldusega eeterlikku õli, fütontsiide ja vitamiine, eriti vitamiini C. Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Kuidas rohulauku teistest laukudest eristada? Kõigepealt on tal iseloomulikult kitsad "sibulalehed", mis ülemises osas on selge nurgelise vihmaveerenni kujuga. Erinevalt teistest laukudest on rohulaugu õisiku alusel kaks pikka ja kaua püsivat kandelehte. Rohulauk paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega. Kasutatud kirjandus http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=176 http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul http://et.wikipedia
annaabi.ee 
