agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade
Saagi arvestusel kolm võimalust 1. Lihtsustatud niitemeetod- määratakse saak ühesuguse rohukamaraga süsteemis kahes koplis. Karjatamise järjekorra järgi esimeses ja viimases koplis. On ebatäpne. 2. Täielik niitemeetod- enne karjatamist saak igast koplist. Määratakse kuivaine ja toorproteiini saak (peab olema vähemalt 15%). 3. Kahe kordne niitemeetod- niidetakse saak ka lisaks enne karjatamist ka peale karjatamist. See selleks et teada saada loomade poolt ära söödud rohukogust. Järelsaak võetakse 3X suuremalt alalt. Saab saab teada palju lehmad sõid. Sootehnilised mõõtmised: 1. Saagi määramine söötmispäevade järgi- registreeritakse söötmispäevade arv karjamaal. Päevade arv x loomade arv 2*200=400. 2. Saagi määramine loomade toodangu registreerimise kaudu- pannakse kirja suvel karjamaa ühiku kohta toodetud piim. Lammastel vill, noorloomadel juurdekasv. Võib ümber arvestada rahalisse vääringusse. 3
annaabi.ee 
