arvestada saagist kuni 10% , vihma puhul 20-30%. Niidetud rohi kaalutakse. Kuna arvestatavas koplis on tavaliselt 4 arvestuslappi, siis võetakse nelja arvestuslapi keskmine. Korrutades saadud kaaluandmeid, olenevalt arvestuslapi suurusest, kas 1000 (10 m2 arvestuslappide puhul) või 2000-ga (5m2 arvestuslappide puhul), saadakse rohusaak karjatamise eel hektarilt. Kõigi karjatamisringide eel tehtud arvestuste summa ongi rohusaak kg/ha arvestusaastal. Rohukoguse ümberarvestamiseks kg-dest MJ-desse: Rohusaak kg/ha x 2,00 (1.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,25 (2.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2.40 (3.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,50 (4.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha Juhend on koostatud EMVI rohumaade osakonnas. Autorid S. Tamm ja U. Tamm. 8
Nitraadid on taimede ja paljude mikroobide lämmastikuallikaid, nende elutegevuses redutseeritakse väärtuslikkuseeduvat toitaineid. Rohi seda väärtuslikum, mida noorem ta on, kuid loomad ei jõua seda nitraatlämmastik taas ammooniumlämmastiku tasemel. L-e tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest piisavalt koguda. Max. Rohukoguse söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrgune suurenev tootmine, selle tagajärjel väheneb lämmastike tagasipöördumine atmosfääri. Karjatamise vaheaeg Mineraalse kujul esineb lämmastiku vaid 1-3 % Scc on aeg selleks, et rohi uuesti kasvaks. Vahe peab olema nii pikk, et taimedes taastuksid varuained Liiga
annaabi.ee 
