2007) Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud. Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Olenevalt karja liigist ja loomade arvust planeeritakse vajaminev (kultuur)karjamaa pindala. Põhiliseks faktoriks, mis mõjutab looma toodangut ja juurdekasvu on just looma poolt söödud rohukogus. Söödud rohu kogus (söömus) sõltub rohu maitsvusest, mida omakorda mõjutavad eelkõige karjamaa botaaniline koosseis, taimede arengufaas ja kasutatud väetisekogused. 6 Söömusele avaldavad väga olulist mõju veel rohutagavara, looma kaal ja isu, tervislik seisund, vanus, väljalüps jms faktorid (Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus 2012) 3
Lehtede varisemine- liiga kuiva heina liigutamine. Mida kiiremini kuivatada seda väiksemad toitaine kaod. Karjamaade saagi arvestamine 50kg/kuupmeeter heina. Vaja on selleks et teada saada karjamaade saagivõime. Kasutatud tehnika võtete hindamiseks. Suvise söötmise õigeks korraldamiseks. Saagiarvestus meetodid jaotatakse 2 suurde rühma 1. Niitelised meetodid- näitab rohumaa tegelikult kasvanud rohu kogust. 2. Sootehnilised meetodid- loomade poolt kasutatud ja väärindatud rohukogus. 15- 25 % võrra suurem kui sootehniline saak, kuna osa saagist jääb söömata. Määratakse saak enne karjakoplisse laskmist, niidetakse 5-10 ruutmeetrine lapp ja veiste arv 4-6. Ja rohukamara hüplikulisest. Niidukõrgus 5-6 cm. Maha niidetud rohi kaalutakse 0,1 kg täpsusega. Saagi arvestamine ei rohuna ei ole täpne, kuna vee ja kuivaine vahekord võib olla väga erinev. Võrrelda tuleks kuivaine saagina, et saada võetakse üks ühine 1kg
annaabi.ee 
