Viimaseid leidubki suurel hulgal mullas, väljaheidetes ja taimejäänustes. Rohu puhtuse kindlustab niidetava pinna tasandamine juba rohumaa rajamisel ja 8 cm kõrgune niitmine. Pori ja sõnniku silosse viimist traktoriratastega tuleb võimalikult vältida. Silokonservante lisada rohu hekseldamisel või kohe pärast seda. Rohus olevad suhkrud hakkavad niitmise järel lagunema H2O ja CO2-ks, eraldades soojust. Selline hingamisprotsess kulgeb õhuhapniku juuresolekul. Õhukesed rohukihid tuleb kiiresti tallata ja katta. Nii väldime õhu juurdepääsu ning järelejäänud hapnik tarvitatakse kiiresti ära. Algab piimhappekäärimine. Kui haljasmassis on küllaldaselt piimhappebaktereid, siis moodustub järelejäänud suhkruist piimhape. Kui on enamuses teised, kahjulikud mikroobid, tekib lisaks äädikhapet, CO2, H2 jt. mittevajalikke ühendeid. Kahjulikud mikroobid lagundavad ka valkaineid, nii et moodustuvad ammoniaak ja amiinid. Need valekäärimise produktid seovad
Viimaseid leidubki suurel hulgal mullas, väljaheidetes ja taimejäänustes. Rohu puhtuse kindlustab niidetava pinna tasandamine juba rohumaa rajamisel ja 8 cm kõrgune niitmine. Pori ja sõnniku silosse viimist traktoriratastega tuleb võimalikult vältida. Silokonservante lisada rohu hekseldamisel või kohe pärast seda. Rohus olevad suhkrud hakkavad niitmise järel lagunema H2O ja CO2-ks, eraldades soojust. Selline hingamisprotsess kulgeb õhuhapniku juuresolekul. Õhukesed rohukihid tuleb kiiresti tallata ja katta. Nii väldime õhu juurdepääsu ning järelejäänud hapnik tarvitatakse kiiresti ära. Algab piimhappekäärimine. Kui haljasmassis on küllaldaselt piimhappebaktereid, siis moodustub järelejäänud suhkruist piimhape. Kui on enamuses teised, kahjulikud mikroobid, tekib lisaks äädikhapet, CO2, H2 jt. mittevajalikke ühendeid. Kahjulikud mikroobid lagundavad ka valkaineid, nii et moodustuvad ammoniaak ja amiinid. Need valekäärimise produktid seovad
annaabi.ee 
