Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii b)keskmine 6-8 aastat nagu on see Eestis, tagab heintaimede kasvatamine ja õige tehnoloogia rakendamine kõige c) pikaajalised 9-... aastat
Kaudsed hakkavad müjuma alles teatud aja möödudes, orgaanilised väetised Orgaanilised sõnnik, turvas Anorgaanilised Väetamise viisid: hajusalt, paikselt, Lämmastik väetiste kasutamine Kogu väetus süsteem peaks olema niisugune,et see kindlustaks maksimaalse saagi ja väetiste kõrge effektiivsuse. Kõige tugevamat mõju avaldab lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetiste kasutamine sõltub rohukamarate tüübist. Nt liblikõieliste rohumaadel on tähtsad PK (fosfor) väetised. Kõrreliste rohumaal on esmatähtsusega N väetised, samas on happelistel muldadel oluline lupjamine. Sõltuvalt väetise liigist on osad igal aastal või siis perioodiliselt kasutatavad. Igal aastal tuleks külvata lämmastikku ja ka PK väetisi. Perioodiliselt antakse orgaanilisi, lubi ja mikroväetisi. Heintaimede puhul määrab saagi siiski lämmastik