Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel.
Maaalune niisutusvõrk kujuneb suhteliselt hõredaks, torustike vahekaugus(400-600m). Keskmine veetarve suvel on 3mm ööpäevas. Kindlasti on vaja kasta pärast karjatamist ja niitmist , kui ei saja, see aitab taastada kamara kiiret arengut.Soovitav on koos vihmutusveega anda lämmastikväetisi. Kastmisnormid on 20..40 mm piires.Kergematel muldadel on nad väiksemad ja raskematel suuremad. 26. Rohumaade niisutamise agronoomiline efektiivsus (enamsaak) sdltuvalt sademetest. mullast, rohukamarast, vdetamisest ja rohu kasutusviisist (karjatarnine, siloks. heinaks). 27. P6llukultuuride niisutamine (kartul, raps, rüps. teravili jt.): veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu tuleb kasta mullaniiskuse järgi ( alampiir 65% väliveemahutavusest), norm on 15..25mm
loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1. Süsteemitu e vabakarjatamine 2. Süsteemikindel e ratsionaalne karjatamine ii) Kopliviisiline iii) Portsionviisiline
annaabi.ee 
