20. Kuidas ja millal tõlgiti Piibel eesti keelde? Alustati tõlkimisega 17saj. Vana Testament tõlgiti lõuna-eesti keelde peale Põhjasõda järgnes Uus Testament. Täispiibel anti välja Tallinnas põhja-eesti keeles 1739aastal. Tõlkija oli Anton Thor Helle. 1. Mille järgi tegi Jumal metselajad, mida see tähendab? Järgi tähendab pärast. Jumal tegi metselajad pärast lojuseid ja roomajaid. 2. Kuhu istutas Jumal Eedeni rohuaia? ,,Päevatõusu poole." 3. Kuhu paigutas Jumal elupuu? Keset aeda 4.Millest ja miks valmistas jumal linnud ja loomad? Mullast, sest inimesel/Aadamal ei ole hea üksi olla 5.Kes andis loomadele ja lindudele nime? Inimene. (adam=inimene) 6.Kuidas Eva põhjendas Jumalale keelatud vilja söömist? Madu pettis mind ja ma sõin. Müüt- pärimuslik kujutelm millegi tekkimises Orkestra- ringikujuline tantsuväljak
Telefon: 646 6727 ja 641 8813 E-post: [email protected] www.tulevikuredel.ee Tallinna noorte infokeskus Aadress: Vabaduse väljak 9, Tallinn 10141 Telefon: 6412271 E-post: [email protected] www.taninfo.ee Lääne-Harju teabe- ja nõustamiskeskus/Karjäärikohvik Aadress: Paldiski mnt 28f, Keila 76606 Telefon: 677 3950 E-post: [email protected] www.keilanoortekeskus.ee 150 LISA 7 Lääne-Viru karjäärikeskus Aadress: Rohuaia 12, tuba 114, Rakvere 44308 Telefon: 325 8035 E-post: [email protected] Jõhvi noortekeskus Aadress: Sompa tn 5a, Jõhvi, Ida-Virumaa 41533 Telefon: 337 0430 E-post: [email protected] www.ivnink.org.ee Narva noortekeskus Aadress: Vestervalli tn 9, Narva 20307 Telefon: 35 92 581 E-post: [email protected] www.noortek.ee Kesk-Eesti noortekeskus Aadress: Lai tn 33, Paide 72720 Telefon: 385 1489
oma lilledest. Aia ümber on kõrge müür, mis sümboliseerib vooruslikkust, ja samas muudab paradiisi tavalisele patusele inimesele kättesaamatuks. See oli kui jumalik täiuslikkus, igavene ja erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele. Kunsti kaudu saavutati meditatsioon inimese ja taevaliku vahel, teisendades reaalsed asjad sümbolistlikeks. Rootsis: Püha Birgitta rajas Vadstena kloostri juurde nii lilleaia, kui ka "rohuaia", kus puude all oli lilleaas. Nii Vadstenas kui tsistertslaste kloostris Alvastras on tänapäeval püütud rekonstrueerida kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud,
annaabi.ee 
