toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala
Ida-Eestis), kogu metsamaast aga praeguseks 12,2 %. 24. Rohusoo ja samblasoo metsad. Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Turbalasund koosneb põhiliselt rohttaimedest ja puujäänustest, millised on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Rohttaimestikus esineb rohkelt tarnaliike, sookastikult ja laialehiseid soo-rohttaimi. Turbasamblaliigid puuduvad või neid on üsna vähe. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. 14.2.8.1. Lodu kasvukohatüüp (ld) Levib potentsiaalselt viljakatel, vesistel, valdavalt õhukestel (M') või keskmise tüsedusega (M'') hästilagunenud madalsoomuldadel, samuti lammi-madalsoo (AM' kuni AM'') muldadel