HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist. These forests are rich in different herbs. Need metsad on rohttaimederikkad. The meadowsweet (Filipendula) site type is common on leached, podzolik and whitish grey Angervaksa (Filipendula) kasvukohatüüp on tavaline leostunud, leetjatel ja kahkjalt glei- ja küllastunud turvastunud muldadel. Birch is the predominant species (2/3 of the total area), spruce (1/5) and black alder (1/20) being the next. Kask on eelenamus puuliik (2/3 kogu alast), kuusk (1/5 ) ja järgneb sanglepp (1/20). Mixed forests are quite common. Segametsad on üsna tavalised.
6. Iseloomustage rohurinnet! 7. Missugused on laialehised rohttaimed? 8. Missugused liigid takistavad raiesmikel noorte puude kasvu? 9. Mille poolest on erilised karulauk ja mets-kuukress? 10. Millised samblad kasvavad salumetsades? 11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6. SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad ajutiselt liigniisketel muldadel kasvavad rohttaimederikkad metsad, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest