on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud. uhtorud
tihedates kolooniates ja pesitsevad maasse kaevatud urgudes. Nad närivad oma eluaseme ümbruse täiesti paljaks, et saada paremat vaadet. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. segatoiduline), hunt, hüään, mäger. Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. · Inimeste elu rohtlas Rohtlapiirkondi ja eriti just metsasteppe võib õigustatult kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid. Stepivööndi metsastepis ja põhjaosas aga on niiskust rohkem ja seal levivad huumusrikkad mustmullad
annaabi.ee 
