lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo ilill.jpg korvõisikusse Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Tunnus: Kollase õiega rohtaime, murdes tuleb varrest piimjat vedelikku. Nimetus: Siberi lehis Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud Leht/okkad: okkad 3-6 cm pikad, pehmed
Poolpõõsad need on taimed milledel maapealse lähedane osa talvitub, ja maa pealne osa talvel hävib. Puitunud osa pungadest arenevad kevadeti uued võrsed. Neid esineb eestis niisketel looduslikel rohumaadel. Nt küüvits, sinikas, mustikas. Selle kolme liigiga kasvad mürgine taim sookail. Need taimed söödana tähtsust ei oma. 4. 4 aastased rohtaimed peamised rohusöötade tootmise taime liigid. Looduslikul rohumaal on leitud eestis üle 300 rohtaime liigi ja see on suht haruldane. Sellised on enamsti lääne-eestis ja saartel .Mitme aastastel rohtaimedel eristatakse väikeste ja suur elutsüklist. Väike kestab kevadest sügiseni ja pikk elütsükkel. Seemne tärkamisest kuni välja suremiseni. Eluea pikkuse järgi jagatakse rohttaimed jagatakse rohttaimed 4 rühma. 1. 2-aastased punane ristik 2. lühiealised 4. aastast hakkavd välja surema ja saak langeb. 3. keskmise elueaga